Pullerits: Kui tahate võita, peate algusest peale panema täiega!
Kas teate, kuidas joosta 400 meetrit? Enamik muidugi ei tea, ja pole ka selle üle imestada, kui kulgetakse tempoga neli või viis minutit kilomeetri peale. Mis on üks tüütu löntsimine. Ega mina ka mingi 400 meetri kiirjalg olnud, jooksin seda harva, peamiselt hooaja alguses kiiruse kogumiseks, kuid tulin sel alal isegi ülikooli meistriks. Kõige kõvema tulemuse jooksin Tartus kummimattidega Tamme staadionil, kus omaette klassist oli hilisem politseijuht Aivar Otsalt, kes treenis samuti Heiti Annuse juures, nagu minagi ülikooliaastail. Mäletan, et tulin lõpusirgele ning nägin, et minuga enam-vähem kõrvuti on Madis Tiik, kellest sai tulevikus perearst ja terviseteenuste arendaja, ning Taivo Mägi, kellest sai tulevikus Rasmus Mägi (fotol ülal vasakul) isa. Mäletan ka seda, kuidas mõtlesin, et ühe kahest, Tiigi või Mägi suudan kindlasti "ära karistada", kuigi nende mõlema rekordid nii 400 kui 800 meetri jooksus olid kõvasti paremad kui mul. Nii head minekut tajusin ja nii kerged olid jalad viimase saja meetri eel.Aga ei läinud nii, nagu uskusin. Kaotasin paraku mõlemale. Seega jäin neljandaks.
400 meetri jooks, kui te ei tea, on selline, kus kohe algusest peale ei saa midagi tagasi hoida. Seda on uuritud. Sellised teadlased, nagu Antoine Le Hyaric, Amandine Aftalion ja Brian Hanley on lausa välja töötanud matemaatilise mudeli, kuidas parandada tulemusi nii 400 kui 1500 meetri distantsil.Ma ei hakka teid nende uurimuse mehaanikaga tüütama, sest tähtis on ikkagi resultaat. Ja 400 meetri puhul on see nimelt nii: maksimaalne kiirus tuleb saavutada 40.-50. meetril. Pärast seda kiirus avakurvi teises pooles veidi langeb. Seejärel, tagasirgele tulles, kiirus õige napilt suureneb, mis on ka loomulik, kuid alates 120.-130. meetrist hakkab taas kahanema. Ja kahaneb järjepidevalt kuni tagakurvi alguseni. Edasi tuleb tagakurvi esimeses pooles seda kiirust, millega sai kurvi sisenetud, hoida. Kuid kurvi teises pooles hakkab kiirus hästi järsult langema, ja langeb selle ajani, kuni lõpusirgest saab läbitud umbes 15 meetrit. Siis toimub lühiajaliselt kiiruse stabiliseerimine, misjärel hakkab see umbes 70-75 meetrit enne finišijoont veelgi vähenema, ja vähenema järsemalt, kui eales varem kogu distantsi jooksul.
Kui võtame aluseks hollandlanna Femke Boli (fotol vasakul ees) jooksukiiruse – mis, mööngem, on meile rohkem jõukohane kui meestest maailma tippude kiirus –, siis tema tippkiirus avakurvi keskpaigaks on 9,35 m/s. Tagasirge alguseks langeb ta kiirus 8,9 m/s-ni ja selle lõpuks 8,45 m/s-ni. Kui lõpusirge on alanud, on ta kiirus juba nii väike, nagu 7,8 m/s (selline kiirus annab 100 meetri ajaks 12,8), ning kui ta lõpujoone ületab, on kiirus vaid 6,8 m/s (100 meetri ajaks tuleks sellise kiirusega kõigest 14,7).Iseenesest on see kõik loogiline, kas pole? 400 meetrit tuleb panna algusest peale n-ö täiega, vaid minimaalse varuga, ning siis loota, et õnnestub võimalikult kaua kesta, enne kui tekib piimhappest kangestumine. Mäletan neid kangestumisi vägagi hästi. Ainult tol ühel korral Tamme staadionil tekkis tunne, et panen juurde. Oma arust paningi, aga kaks konkurenti panid rohkem. Kuigi tegelikult kaotasime küllap kõik kiiruses, ja mitte vähe. Kaks rivaali kaotasid minust igatahes vähem, ja tänu sellele nad mind edestasidki.
Aga see jutt on vist paljudele kosmos? Nojah, kes kilpkonnaks ehk kulgejaks või löntsijaks loodud, ei see lennutunnet igatseda oskagi.
Foto 1: Rasmus Mägi 2018 EMil Berliinis 400 meetri tõkkejooksu poolfinaalis. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits 1983. aasta sügisel Tartus Tamme staadionil veteranide karikavõistlustel 400 meetri jooksu võitjana. Teiseks tuli Gunnar Vaht ja kolmandaks Taso Tooming. Vasakul Eino Ojastu. Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 3: Justyna Swiety-Ersetic Poolast tuleb 2018. aastal Berliinis 400 meetri jooksus Euroopa meistriks. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Natalia Kaczmarek Poolast 2022. aasta märtsis Belgradis sise-MMil 400 meetri eeljooksus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 5: Femke Bol juhtimas tänavu 18. veebruaril Hollandi sisemeistrivõistlustel 400 meetri finaaljooksu Lieke Klaveri ees. Bol püstitas maailmarekordi 49,24. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Randolph Ross USAst startimas Tokyo olümpial 400 meetri eeljooksus. Foto autor: AP/Scanpix